Tehnoülevaatus ei ole lihtsalt kohustuslik toiming, vaid oluline kontroll, mille eesmärk on veenduda, et sõiduk on liikluses ohutu ja vastab kehtivatele nõuetele. Hea uudis on see, et suur osa ülevaatusel esinevatest puudustest on täiesti ennetatavad. Kõige sagedasemad tehnoülevaatusel leitavatest probleemidest  on seotud tulede, rehvide, vedelike lekete, nähtavuse, tuuleklaasi, pidurite ja vedrustusega. Just nende punktide kontrollimine enne ülevaatust aitab kõige paremini kordusülevaatust vältida. 

Fixus tuleb siin appi ja pakub lihtsat lahendust: ühest kohast saab nii vajalikud varuosad, autokaubad kui ka töökoja teenused. Meie laiast tootevalikust leiab nii autovaruosad, rehvid, akud, autokeemia, tarvikud kui ka tööriistad ning üle Eesti leidub lisaks 35 autokaupade poele ka 37 autoteenindust. 

Miks tasub tehnoülevaatuseks ette valmistuda?

Tehnoülevaatusele minnakse sageli alles siis, kui tähtaeg on ukse ees. Tegelikult tasub auto seisukord üle vaadata varem, sest nii jääb aega võimalikud puudused kõrvaldada. Ettevalmistus aitab vältida korduvülevaatust, mis määratakse siis, kui sõidukil ilmneb tehnoülevaatusel vähemalt üks ohtlik rike või puudus või viis ja enam väheohtlikku puudust. 

See tähendab, et ka mitu väikest viga kokku võivad saada saatuslikuks ja muuta ülevaatuse tarbetult tülikaks. Seetõttu on mõistlik teha enne ülevaatust ise väike kontroll ning veenduda, et kõik on nii nagu peab või lasta auto Fixuse töökojas üle vaadata.

Mida kontrollida enne tehnoülevaatust?

1. Tuled ja nähtavus

Üks levinumaid põhjuseid, miks auto ülevaatusel põrub, on valgustus. Enne ülevaatust kontrolli üle lähituled, kaugtuled, suunatuled, pidurituled, udutuled ja tagurdustuled. Veendu, et tuled on puhtad, klaasid terved, tuled töötavad ning numbrimärk on loetav. 

Kui mõni pirn on läbi või valgusvihk tundub ebaühtlane, tasub probleem enne ülevaatust lahendada. Fixus24 valikus on autopirnid ning Fixuse kaupluste juures tegutsevad autoteenindused aitavad vajadusel nii kontrolli kui ka vahetusega. 

2. Klaasipuhastid ja klaasipesusüsteem

Hea nähtavus on oluline nii ülevaatusel kui ka liikluses. Kulunud või katkised kojamehed või tühi klaasipesuvedeliku paak võivad tunduda väikese asjana, kuid praktikas jätavad need sõiduki hooletu mulje ja võivad mõjutada kontrolli tulemust. Veendu, et klaasipesuvedelikku oleks piisavalt ning kojamehed puhastaksid klaasi korralikult. Fixus24 e-poes on saadaval lai valik klaasipuhastajaid ning Fixuse autokauplustes on samuti kohapeal lai valik klaasipuhasteid. 

3. Rehvid

Rehvide seisukord on üks esimesi asju, mis tasub üle vaadata. Suverehvide mustrisügavus peab olema vähemalt 1,6 mm ja talverehvidel vähemalt 3 mm. Lisaks tuleb jälgida, et rehvid ei oleks ebaühtlaselt kulunud ning neil ei oleks pragusid ega muhke. Kui rehvide seisukord tekitab küsimusi, pöördu julgelt Fixusesse, aitame nii rehvivaliku kui ka rehvivahetusega. 

4. Pidurid

Kui auto pidurdab ebaühtlaselt, käsipidur ei hoia, pedaal vajub liiga sügavale või pidurdamisel on kuulda ebatavalist heli, tasub enne ülevaatust kindlasti töökoja poole pöörduda. Fixuse töökojad pakuvad pidurite hooldust ja remonti ning osades teenindustes on olemas ka pidurite kontroll stendil. Lisaks leiad Fixuse laiast tootevalikust kõikvõimalikud pidurikoostu osad, sealhulgas piduriklotsid.

5. Vedelikud ja lekked

Vedelike tase ja võimalikud lekked tuleb enne ülevaatust üle kontrollida. Vaata üle mootoriõli, jahutusvedelik ja klaasipesuvedelik. Kui auto alla jäävad õliplekid või mootoriruumis on näha lekkeid, tasub need enne ülevaatust kindlasti kõrvaldada. Fixuse töökojad aitavad nii diagnostika kui ka probleemide kõrvaldamisega. Lisaks pakume ka mootoriõli vahetust ja muid hooldustöid, et auto tervis heas korras hoida nii ülevaatuseks kui ka liikluses üleüldiselt. 

6. Aku ja käivituskindlus

Kuigi aku seisukord ei pruugi olla esimene asi, mille peale ülevaatuse eel mõeldakse, on see väga praktiline kontrollkoht. Kui auto käivitub loiult või elektrisüsteem käitub ebastabiilselt, tasub aku seisukord üle kontrollida. Fixuse tootevalikus on nii sõidu- ja veoauto akud erinevatelt tootjatelt ning erinevate omadustega. 

7. Vedrustus, rool ja veermik

Kui auto koliseb, logiseb või rool ei tundu täpne, ei tasu seda enne ülevaatust ignoreerida, sest need võivad viidata veermiku või roolisüsteemi probleemidele. Fixuse teeninduste võimekuses on lisaks piduritele ja õlivahetusele ka muud hooldus- ja remonditööd, mis aitavad sõiduki tehnilise seisukorra enne ülevaatust korda teha. 

8. Tuuleklaas, peeglid ja kere

Enne ülevaatust kontrolli, et tuuleklaas ei oleks ohtlikult kahjustatud, peeglid oleksid terved ja numbrimärk loetav. Alusta visuaalsest ülevaatusest: pesta auto puhtaks, veendu, et peeglid on terved, tuled puhtad ja salongis poleks ülevaataja tööd segavaid esemeid. Ka roostet ei tasu tähelepanuta jätta. Läbiv rooste võib saada probleemiks nii ohutuse kui ka ülevaatuse tulemuse mõttes. 

9. Kohustuslik varustus

Väga oluline on ka turvavarustus: kontrollitakse turvavöid ning ohukolmnurga, tulekustuti, tõkiskingade, esmaabivahendite ja teatud sõidukitel muu nõutud varustuse olemasolu. See on üks kõige lihtsamini kontrollitavaid punkte, mis ei nõua suurt ajakulu, aga võib aidata vältida ebameeldivaid üllatusi ülevaatuspunktis. Leia kõik vajalikud tarvikud Fixuse kauplustest või e-poest. 

Millal minna enne ülevaatust Fixuse töökotta?

Kui tead, et auto puhul on juba mõni kahtlane sümptom olemas, ei ole mõistlik jääda lootma, et ehk läheb läbi. Eriti tasub enne tehnoülevaatust töökoja kontroll teha siis, kui:

• pidurid tunduvad nõrgad või ebaühtlased;
  
• auto veermik koliseb;
  
• mõni tuli ei tööta või vilgub;
  
• aku on nõrk;
  
• klaasipuhastid ei puhasta korralikult;
  
• rehvid on kulunud või ebaühtlase mustriga;
  
• auto alt on näha vedelikulekkeid.

Fixus on kindel ja lihtne lahendus, kus auto enne ülevaatust kindlasse korda saada. Lisaks tasub enne ülevaatust pilk peale visata eeskätt nendele osadele, mis mõjutavad igapäevast ohutust ja mille vahetamine on enamasti kiire:

• autopirnid, kui mõni tuli ei tööta;
  
• klaasipuhastajad, kui nähtavus on halb või kojamehed jätavad triipe;
  
• piduriklotsid, kui pidurdus ei ole enam kindel;
  
• aku, kui auto käivitub loiult;
  
• autokeemia ja muud hooldustooted, sest Fixuse valikus on üldisemalt olemas ka autokeemia ja muud autoomanikule vajalikud tooted.

Mis juhtub siis, kui auto saadetakse kordusülevaatusele?

Kordusülevaatus tähendab, et sõidukil leiti puudusi, mis tuleb kõrvaldada. Sellisel juhul loetakse sõiduk nõuetele mittevastavaks, kuigi vigade kõrvaldamiseks võib liikuda mööda lühimat teed remondikohta ja sealt ülevaatuspunkti. Praktiliselt tähendab see, et kordusülevaatus ei ole lihtsalt ebamugav lisakäik, vaid sageli ka lisakulu ja ajakadu. Seetõttu on mõistlik auto enne ülevaatust teadlikult ette valmistada. 

Kui oled ettevalmistusega hiljaks jäänud ja sind suunati kodusülevaatusele, siis on suur tõenäosus, et Fixus saab sulle abiks olla puuduste likvideerimisel. Leia lähim Fixuse teeninduspunkt või autokauplus siit. 

Kokkuvõte: tehnoülevaatuseks valmistumine algab lihtsast kontrollist

Tehnoülevaatuseks valmistumine ei tähenda tingimata suurt remonti. Väga sageli piisab sellest, kui kontrollid enne ülevaatust üle tuled, kojamehed, rehvid, vedelikud, pidurid, aku, klaasid ja kohustusliku varustuse. Kui mõni punkt tekitab kahtlust, tasub minna Fixuse töökotta kontrolli või muretseda need Fixus autokaplusest või e-poest. Nii on suurem võimalus, et auto läbib ülevaatuse esimesel korral ning sina väldid tarbetut kordusülevaatust, lisakulu ja ajakadu.

The post Tehnoülevaatuseks valmistumine: mida kontrollida enne ülevaatust? appeared first on Fixus.ee.

Miks auto külmaga käima ei lähe?

Enamikel juhtudel on põhjuseks mitme teguri koosmõju.

Aku jääb külmaga nõrgaks

Miinuskraadidega aeglustuvad keemilised protsessid akus ning selle tegelik võimekus väheneb märgatavalt. Aku, mis suvel töötas probleemideta, võib talvel osutuda liiga nõrgaks. Samas muutub külmaga ka mootoriõli paksemaks, mis teeb mootori käivitamise füüsiliselt raskemaks. Tulemus? Nõrgenenud aku peab tegema rohkem tööd just siis, kui tal on seda kõige raskem teha.

Esmased sammud, mida saad ise proovida

Lülita välja kõik elektrilised tarbijad

Tuled, soojendus, raadio, istmesoojendused – kõik, mis tarbib voolu, peaks olema välja lülitatud. Nii suunad kogu aku jõu ainult mootori käivitamisele.

Manuaalkastiga auto puhul vajuta sidur alla

Siduri all hoidmine lahutab mootori käigukastist. Kuna ka käigukastiõli on külmaga paks, säästad sellega akut ja starterit – kogu energia läheb otse mootori käivitamiseks.

Käivita lühidalt ja rahulikult

Kui 5 kuni 10 sekundi jooksul midagi ei juhtu, lase autol hetk seista ja proovi uuesti. Pidev väntamine kurnab akut veelgi. Kui auto ei tee üldse häält või jõud on täiesti otsas, on aeg proovida muid meetodeid.

Kui auto ikkagi ei käivitu

Kui kõik esmased katsed on tehtud ja auto ei käivitu, võib abi olla käivitamisest krokodillidega ehk kaabelkäivitusest. Selleks on vaja töötava akuga sõidukit ja korrektseid käivituskaableid. Kui ka see ei aita, on tõenäoline, et probleem pole ainult akus.

Levinumad põhjused, miks auto talvel ei käivitu

Tühi või vananenud aku

Kõige sagedasem põhjus. Aku eluiga on keskmiselt kuni 5 aastat, kuid külm, lühikesed sõidud ja lisaseadmed (pardakaamerad, soojendused, laadijad) lühendavad seda oluliselt.

Tunnused:

• tuled on tuhmid või vilguvad

• auto sureb kohe pärast käivitamist

• armatuurlaual põleb aku märgutuli

Probleemid generaatori või starteriga

Kui auto käivitub krokodillidega, aga sureb peagi välja, võib probleem olla generaatoris. Kui kuuled klõpsatust või kriginat, kuid mootor ei lähe tööle, võib starter olla kulunud.

Elektri- või juhtmestiku vead

Kui süüdet keerates ei sütti isegi armatuuri tuled, võib viga olla kaitsetes, releedes või juhtmestikus.

Kütuse ja kütusesüsteemi probleemid

Eriti diiselautodel võib külm põhjustada probleeme kütusefiltri, vee-eraldi või kütusepumbaga.

Turvasüsteem ja immobilisaator

Mõnikord ei tunne auto süütevõtit ära – sageli lihtsalt seetõttu, et puldi patarei on tühi.

Millal ei tasu enam ise katsetada?

Soovitame pöörduda spetsialisti poole, kui:

• auto ei käivitu ka pärast aku laadimist või käivitusabi

• probleem kordub iga külmaga

• armatuurlaual süttivad hoiatustuled

• auto käivitumine muutub päev-päevalt raskemaks

Sellisel juhul aitab aku tervisekontroll, veakoodide lugemine või sõiduki tehnilise seisukorra kontroll kiiresti selgitada tegeliku põhjuse

Fixus teenindustes kontrollitakse auto seisukord süsteemselt – nii saad kindluse, kas probleem peitub akus, laadimissüsteemis või mõnes muus sõiduki osas.

Kuidas sellist olukorda edaspidi ennetada?

• võimalusel pargi auto tuule eest kaitstud kohta

• tee aeg-ajalt pikem sõit, et aku saaks laadida

• hoia aku seisukorral silm peal

• kaalu eraldi akulaadija kasutamist

• äärmisel juhul vii aku ööseks sooja

Talv on autole kõige nõudlikum aeg – ennetus on alati lihtsam kui hommikune üllatus.

Kui kahtled oma aku või auto üldises seisukorras, tasub enne järgmisi külmakraade läbi astuda lähimast Fixuse teenindusest. Teeme aku tervisekontrolli ja vajadusel kogu sõiduki tehnilise ülevaatuse – nii tead täpselt, kas ja mis vajab tähelepanu.

The post Auto ei käivitu külmaga – miks see juhtub ja mida teha? appeared first on Fixus.ee.

Auto ettevalmistamine reisiks

Kontrolli auto akut

Auto ei käivitu? Sageli on süüdlaseks tühi aku. Enne pikemat sõitu kontrolli kindlasti oma auto aku seisukorda – väsinud aku võib jätta sind tee äärde kõige ootamatumal hetkel. Vajadusel lase spetsialistil aku testida endale lähimas Fixuse autoteeninduses või vaheta see välja. Turvalisuse mõttes tasub alati kaasa võtta ka käivitusjuhtmed või autole mõeldud käivitusabi, mis võib hädaolukorras päästa päeva.

Rehvid ja rõhud

Korralikud rehvid on turvalise sõidu alustala. Vähe sellest, et katkine rehv võib lõpetada sõidu sootuks, tagab korralik rehv igas sõiduolukorras parema pidamise ning parandab kütusekulu. Enne teele asumist kontrolli kindlasti järgmised punktid:

Rehvirõhk: veendu, et kõigi rehvide rõhk vastab tootja soovitustele – ära unusta ka varurehvi!

Muster ja seisukord: kontrolli, et rehvidel oleks piisav mustrisügavus ning puuduksid kahjustused, näiteks praod, punnid või kruvid.

Valmisolek hädaolukorraks: võta kaasa tarvilikud vahendid, et saaksid vajadusel kiiresti rehvi täis pumbata või ajutiselt parandada.

Oluliste sõlmede tervis

Kulunud või lõtv rihm võib põhjustada tõsiseid probleeme Enne väljasõitu tasub mootoriruumis läbi viia kontroll olulisematele kuluosadele ja sõlmedele. Tasub kontrollida, kas rihmad on pingul, kulumisjälgedeta ega tekita kahtlaseid helisid. Uurida tasub ka, et jahutusvoolikutes poleks pragusid, lekkekohti ega paiseid. Kindluse mõttes tasub enne pikemat teekonda autole kiire tehniline kontroll teha – selleks leia endale lähim Fixuse autoteenindus. Lisaks tasub üle kontrollida, et auto jahutussüsteem oleks heas korras ja hooldatud, vastasel juhul võib palav suvepäev autos muutuda vägagi ebamugavaks.

Pidurisüsteem

Töökorras pidurid on iga sõidu kõige olulisem turvaelement. Enne reisile minekut veendu, et piduriklotsid ja kettad ei ole kulunud ega tekita kriuksuvat heli. Vaata üle, et piduripedaal ei ole pehme ega reageeri aeglaselt. Kui märkad midagi ebatavalist, lase pidurisüsteem üle kontrollida spetsialistil – ennetus võib päästa elusid.

Nähtavus

Halb nähtavus vihma, putukate või pritsmete tõttu on ohtlik. Seetõttu tasub üle kontrollida, kas klaasipesuvedelikku on piisavalt. Kui kojamehed jätavad triipe, kriuksuvad või ei pühi korralikult, on aeg need välja vahetada.

Hädavajalik lisavarustus

Oluline on pakkida autosse kaasa järgmised tarvikud ja abivahendid. Leiad need kõik Fixuse kauplustest või e-poest.

Ohukolmnurk ja helkurvest

Autoapteek / esmaabikomplekt

Taskulamp või pealamp

Käivitusjuhtmed

Rehvi paranduskomplekt

Tööriistakomplekt

Akulaadijad ning akupank/patareid

Puhastusvahendid väiksemate õnnetuste tarbeks

Suvine autoreis algab ettevalmistusest

Olgu see perepuhkus, romantiline nädalavahetus või matk sõpradega, korralik ettevalmistus muudab iga reisi turvaliseks ja nauditavaks. Järgi seda autoreisi meelespead, et vältida stressi, ootamatusi ja tehnilisi tõrkeid teel olles.

The post Praktiline meelespea: kuidas valmistuda suviseks väljasõiduks? appeared first on Fixus.ee.

Millised märgid näitavad, et auto kliimaseade vajab hooldust?

Pole midagi hullemat, kui istuda keset palavat suvepäeva autosse ning avastada, et süsteem puhub leitsakus salongi ainult sooja õhku. See tähendab, et külmaaine on otsas või süsteem on katki. Küll aga ei pruugi see olla ainus märk, mis tarvilikust hooldusest märku annab. Hooldusesse tasub pöörduda ka siis, kui kliimaseadet käivitades eraldub halba lõhna. Niisked tingimused on ideaalseks keskkonnaks bakteritele, seentele ja muudele mikroorganismidele. Süsteemi tõrkest võib anda märku ka see, kui suvel ei teki auto alla kondentsveest loiku, sest süsteemis võib olla ummistus. 

Kliimaseade ja konditsioneer – mis vahe neil on?

Olenevalt sõidukist aitab meeldivat salongitemperatuuri luua kliimaseade või konditsioneer. Nad jahutavad õhku sarnaselt, eemaldades sellest soojust ja niiskust. Küll aga erinevad nad selle poolest, kuidas süsteemi juhitakse. Kliimaseadme puhul saad ise seadistada, mis temperatuuri soovid salongis hoida ning süsteem teeb andurite abil vajalikud korrektuurid, et soovitud kliima tekiks ja püsiks. Konditsioneer on manuaalne kliimaseade, mida tuleb ise soojemaks või külmemaks reguleerida. 

Kuidas auto jahutussüsteem toimib?

Ehkki kasutajaliides on neil erinev, koosnevad nad mõlemad kolmest peamisest osast: kompressor, kondensaator ning aurusti. Kompressori ülesandeks on suruda kokku gaasiline külmaaine, mis seejärel suunatakse kondensaatorisse. Kondensaator toimib jahutusradiaatorina, kus külmaaine kaotab hulgaliselt soojusenergiat ning muutub selle tulemusel vedelikuks. Edasi liigub vedel külmaaine aurustisse, kus ta jahutab õhu, mis seejärel puhutakse salongi. Selle protsessi käigus tõuseb külmaaine temperatuur ning siis hakkab taaskord tööle kompressor. 

Mida hoolduse käigus tehakse?

Muidugi on selles süsteemis lisaks kolmele põhikomponendile palju väikeseid osi, mis võivad oma aja ära elades süsteemis tõrkeid tekitada. Jahutussüsteemi hooldust soovitame teha kord aastas. Hoolduse käigus eemaldame vana külmaaine ning niiskuse süsteemist, viime läbi vaakumtesti lekkekohtade tuvastamiseks ja üldise süsteemi kontrolli ning täidame süsteemi õige koguse külmaainega.

Mida teha, kui ventilaatorist tuleb ebameeldivat lõhna?

Kui korrapärased hooldused on vahele jäänud, võib niiskuse ja tolmu koostöös hakata kliimasüsteemist eralduma ebameeldivat lõhna. Siin on meelespea, kuidas lõhnast salongis vabaneda:

• Kontrolli, kas salongifilter on heas korras. Kui vajad uut, leiad selle Fixuse e-poest või kauplusest.
• Kasuta A/C puhastusainet, näiteks K2 kliimapuhastajat.
• Eemalda salongist liigne niiskus niiskuseimajaga.
• Kasuta osoonigeneraatorit, mis lisaks kahjulikele bakteritele eemaldab autost ka suitsetamise ja lemmikloomade tagajärjel tekkinud ebameeldivaid lõhnu.
• Vii auto teenindusse, kus kasutatakse süsteemi puhastamiseks pofessionaalset loputusseadet.

Ära jää suvekuumuse kätte!
Broneeri juba täna Fixuse mugavasse töökotta hooldus ja tunne end teel olles alati värskelt. Leia Fixuse 37 teeninduspunkti seast endale lähim siit. 

The post Millal ja miks tuleb hooldada salongi jahutussüsteemi? appeared first on Fixus.ee.